Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt võtab algaval aastal Priit Perensilt üle Swedbank Eesti üksuse juhi koha.
- Praegune ja tulevane Swedbanki Eesti üksuse juht. Foto: Andras Kralla
Intervjuu uue Swedbank Eesti AS juhatuse esimehega:
Millised ülesanded teid uuel ametikohal ootamas on?
Uus amet on Swedbank ASi juhatuse esimees ehk siis panga Eesti üksuse juht. Meil on kliente miljon eraisikut ja sadu tuhandeid ettevõtteid, vastutus on päris suur.
Milliseid muudatusi võivad Eesti ettevõtjad oodata?
Ettevõtjatega on lihtne, nad ei pea ootama erilisi muudatusi. Kuna ma olen olnud viimased neli aastat ettevõtete panganduse juht ja Priit Perensi parem käsi, siis arvan, et ettevõtjate poole pealt olen ma näoga nende poole kogu aeg, kursimuudatusi ei ole.
Küll aga oleme sel aastal võtnud fookuse väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Oleme mugandanud krediiditooteid ja vaadanud, miks on just väikeettevõtjad meil passiivsed võrreldes teiste Euroopa riikidega, kas meil on siis liiga palju bürokraatiat. Ma arvan, et just väikeeettevõtjad juba tunnevad seda muudatust.
Väike- ja keskmised ettevõtjad on öelnud, et laenuturg on neile justkui kinni. Kas nüüd on plaanis see neile kättesaadavamaks teha?
Ma just kasutaksingi võimalust, et väikeettevõtjatele saata sõnum - laenuturg ei ole kinni. Pangast saab raha ettevõtte arendamiseks. Tavaliselt on see küsimus, et me tahame väga palju tagatisi. Oleme siin vaadanud üle, et tagatised peavad olema mõistlikud, et ettevõtted saaksid raha kätte. Viimase kvartali statistika on näidanud, et ettevõtted on selle võimaluse leidnud ja kasutavad seda.
Malet mängides mõeldakse ette kolm käiku, millised on teie kolm käiku?
Olen selle meeskonna liige olnud neli ja pool aastat. Väga raske on muudatusi või käike ette võtta, aga turg dikteerib oma. See aasta on meil mobiilimakseid seitse korda rohkem kui kogu kontorivõrgus tehtud makseid kokku. Ja arvestades mobiiltelefonide müüki, siis tõenäoliselt on uuel aastal ees järgmine murrang digikanalites. Inimesed ei taha enam minna internetipanka, vaid teevad mobiili kaudu oma lihtsaid tegemisi. Ma arvan, et see ongi muudatus, ja me oleme selleks valmis. See on kanal, kuhu me kindlasti investeerime.
Millise panga teenuseid te ise kasutate?
Hea küsimus. Swedbanki.
Ja teiste pankade teenuseid ei kasuta?
Ei, mul ikka kontod on, aga ei ole kasutanud, ei ole põhjust olnud.
Aga pereliikmed?
Ikka Swedbanki.
Seoses teie ametikõrgenduse ja vastutuse suurenemisega, kui palju tõusis teie palk?
Seda ma jätaks enda teada.
Kui rääkida Venemaast, siis milliseid muudatusi see meile kaasa toob?
Arvan, et see on väga oluline asi. Enne küsisite, et mis võiks olla järgmised kolm käiku. Üks asi on digirevolutsioon, aga ettevõtluskeskkonnas, Venemaal toimuv on ülioluline. Ja seal on kaks sõlmpundart. Üks on sanktsioonid, millel oli väga piiratud mõju - me ei ekspordi sinna väga palju. Naftatransiit oli juba enne kinni.
Rubla kursi langus tegelikult tähendab seda, et Vene turu ostujõud on oluliselt langenud. Ja kuigi me ise ei pruugi sinna müüa, võib see meile ringiga küsimusi tuua. See on meile oluline teema.
Kui teil oleks vaba raha investeerimiseks, siis kuhu te selle investeeriksite? Kas Venemaale investeeriksite?
Kui mul oleks vaba raha investeerimiseks, siis vaataksin ikka koduvabariigis ringi. Esimese asjana ilmselt soovitaks oma ettevõtte teha ja vaadata, kuidas oma kapitaliga toimetada.
Kuidas te ametikõrgendust tähistate?
Võtan pintsaku ära ja lähen tööle.
Seotud lood
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Enimloetud
4
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Viimased uudised
Endine juht põrutas Hiinasse
Hetkel kuum
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Tagasi Äripäeva esilehele